Endalt elu võtnud inimeste hulk oli möödunud aastal rekordiliselt väike, selgus statistikaameti andmetest.
Eelmisel aastal registreeriti kokku 209 enesetapujuhtumit. 100 000 elaniku kohta toimus Eestis 15,86 enesetappu.
Alates 1989. aastast, kui statistikaamet on vastavaid andmeid avaldanud, pole need arvud olnud ühelgi aastal nii väikesed.
Enesetappude arv on läbi aastate jõudsalt langenud. Eelmisel aastal võttis endalt elu 235 inimest, 2001. aastal aga 401 ning 1994. aastal koguni 615 inimest.
Vähenemisele vaatamata sureb enesetappude tõttu jätkuvalt rohkem inimesi kui liiklusõnnetuste, tulekahjude ja uppumiste tõttu kokku.
Sõidukiõnnetustes hukkus eelmisel aastal 90, suitsu ja tule tõttu 42 ning juhuslike uppumiste tõttu 38 inimest.
Professor: rahva elujärg on paranenud
“Enesetappude statistikas peegeldub sotsiaal-poliitiline situatsioon uuritavas piirkonnas, lihtsamalt öeldes – rahva rahulolu eluga,” kommenteeris ERR-i uudisteportaalile professor Airi Värnik, kes on Eesti-Rootsi vaimse tervise ja suitsidoloogia instituudi (ERSI) direktor.
“Suitsiidid näitavad meile kätte ka riskigrupid, riskitegurid ja riskisituatsioonid, samuti iseloomustab see rahva vaimset tervist, sealhulgas realiteeditaju, stressitaluvust ja toimetulekuvõimet,” ütles ta.
“Tervishoiuteenuste kättesaadavusel ja kvaliteedil ning rahva orienteeritusel suitsiidiohu sümptomite suhtes on ka oma roll,” rääkis Värnik.
“Rõõmustav suitsiidide leviku langus Eestis alates 1995. aastast tänaseni jutustab kahtlemata sellest, et rahva elujärg on paranenud. Kellel ja mistõttu, selleks oleks hädasti vaja korrata mahukat uuringut, mida ERSI 1999. aastal tegi, kus iga suitsiidifakt põhjalikult läbi uuriti,” märkis ta.
“Meie erakordselt tugeva suitsiidide languse tagamaid teades annaks see võimaluse tõenduspõhiseid poliitikaid kujundada ja rakendada ning teistelegi soovitusi anda.”
Enesetapumõtetega inimestele pakub tuge ja abi MTÜ Eluliin – eestikeelne usaldustelefon on 655 8088 ning venekeelne 655 5688 (mõlemad töötavad E-P kella 19-07). Samuti on Eluliinil psühholoogilise kriisiabi telefon 631 4300 (E-R kella 9-20, juulis 9-19).
Artikliga saab tutvuda siin.