10. september on ülemaailmne enesetappude ennetamise päev. Rahvusvahelise suitsiidipreventsiooni assotsiatsiooni (IASP) initsiatiivil toimub see sellel aastal egiidi all „Peatu hetkeks, muuda elu“.
Igal aastal sureb maailmas suitsiidi tõttu rohkem kui 800 000 inimest ning kuni 25 korda rohkem pannakse toime suitsiidikatseid. Eestis on juba teist aastat järjest suitsiidide arv alla 200. Aastal 2016 võttis endalt elu 183 inimest, neist 146 meest ja 37 naist. Suitsiidide languse üle võime küll rõõmustada, kuid ei saa unustada, et iga numbri taga on üksiku inimese väga isiklik lugu.
Kõik suitsidaalsed inimesed on osa kogukonnast. Kogukonna liikmena on meie vastutus märgata nende kannatusi, olla nende jaoks olemas, julgustada neid rääkima oma lugu omal moel ja omas tempos. Sooja sõnaga toetades ning hinnanguvabalt kuulates võime muuta teise inimese elusaatust.
Suitsiidikatse teinud inimestel on meile nii mõndagi õpetada selle kohta, kui olulised võivad olla kaasinimeste sõnad ja teod. Nad kirjeldavad, kuidas on jõudnud sellesse punkti, kus endalt elu võtmisele ei näi olevat ühtki alternatiivi. Sageli räägivad nad, kuidas nad tegelikult ei tahtnud surra, vaid et keegi märkaks ja sekkuks. Nad igatsevad kontakti kellegagi, kes paneks tähele nende meeleheidet ja küsiks, kas kõik on ikka korras. Nad on mõelnud, et kui keegi küsib, siis nad räägivad kõik südamelt ära ja lubavad sekkuda. Kahjuks juhtub liigagi sageli, et mitte keegi ei küsi mitte midagi.
Miks siis inimesed ei küsi, isegi kui nad tegelikult hoolivad? Selleks on mitmeid põhjuseid, kuid üks peamiseid on see, et nad ei tea, mida öelda. Tuleb meeles pidada, et suitsidaalses kriisis inimese abistamiseks ei ole kindlat ja kiiret retsepti. Need inimesed ei ootagi niivõrd tarku ja asjalikke nõuandeid, vaid pigem kaastunnet ja mõistmist. Teine küsimist takistav põhjus on hirm, et küsija teeb oma küsimisega asja veel hullemaks. See hirm on mõistetav, sest suitsiidist rääkimine polegi kerge ja levinud on müüt, et suitsiidimõtte saab oma küsimisega teisele peale suruda. Nii see siiski ei ole. Hooliv suhtumine ning rahulik ja hinnanguvaba kuulamine alati vähendab pinget, mitte ei suurenda seda.
Siin on valik Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) materjale enesetappude ennetamiseks: