Veteranide suitsidaalsuse kaitse- ja riskitegurid

Läbiviimise aeg: 24.10.2017–15.12.2018
Rahastus: 43 621 EUR
Projektijuht: Merike Sisask
Rahastaja: Kaitseväe Akadeemia
Projekti elluviija: Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI)

Kaitseväes toime pandud suitsiidide arv on pigem väike, aastas keskmiselt mitte üle ühe juhtumi. Veteranide hulgas toime pandud suitsiidide arv ei ole teada. Suitsiidide tase ühiskonnas keskmiselt on olnud üldiselt kõrgem kui militaarses keskkonnas, kuid nii mõneski riigis ei ole see väide enam kehtiv (nt Ameerika Ühendriigid). Oluline on hoiduda Eestis samale teele sattumast. Suitsiidini jõudmine on protsess, mida mõjutavad pikema või lühema aja jooksul keerukas koos- ja vastasmõjus erinevad kaitse- ja riskitegurid – psühholoogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, neurobioloogilised ja demograafilised. Mõned neist on kergemini mõjutatavad, teised raskemini, kuid neid tegureid teades on võimalik täpsemini planeerida ennetustööd. On väga oluline planeerida ennetustööd selliselt, et suurendada kaitsetegurite ning vähendada riskitegurite mõju. Kuna suitsiid on protsess, siis on vajalik keskenduda ka kergemate suitsidaalsuse vormide nagu suitsidaalne mõtlemine ja suitsiidikatsed varajasele märkamisele ja ennetamisele. Eelkirjeldatust tulenevalt on projekti eesmärkideks: (1) selgitada välja suitsidaalse käitumise levimus ning suitsidaalsuse kaitse- ja riskitegurid Kaitseväe veteranide hulgas; (2) analüüsida olemasolevaid suitsiidiriski hindamise mõõtvahendeid ja esitada ettepanekud suitsiidiriski kvantitatiivse hindamise mõõtvahendi arendamiseks Kaitseväes.

Kiusamine koolis

Vastutav uurija: Airi Värnik
Projektijuht: Lauraliisa Mark
Läbiviimise aeg: veebruar-mai 2015
Rahastaja: Tallinna Tehnikaülikool (riigihange nr 156437)

Kirjeldus: Uurimuse “Kiusamine koolis” eesmärk on mõista ja kaardistada kiusamise ulatust ning selle iseloomu Eestis 5.-9. klasside õpilaste hulgas. Just selles vanusevahemikus on varasemate uurimsute kohaselt kõige suurem tõenäosus kiusamisega kokku puutuda. Uurimus koosneb kahest osast: (1) kvantitatiivne uurimus – ankeetküsitlus representatiivses valimis; (2) kvalitatiivne uurimus – fookusgrupiintervjuud kiusamise ja kiusamiskogemuste paremaks mõistmiseks.

Uuringu lõppraport on kättesaadav SIIT.

Laste ja noorte vaimse tervise olukorra ja sekkumisvõimaluste kaardistamine Eestis

Vastutav uurija: Airi Värnik
Projektijuht: Merike Sisask
Läbiviimise aeg: 01.12.2013-31.05.2015
Rahastaja: Sotsiaalministeerium (leping nr 9.6-4/5982)

Kirjeldus: Projekti üldeesmärgiks on anda olemasoleva tervisestatistika ning Eestis varem läbi viidud üle-Euroopalise võrgustikuga projektide SEYLE, WE-STAY ja SUPREME baasil tõenduspõhiseid andmeid laste ja noorte vaimse tervise olukorra ning sekkumisvõimaluste kohta Eestis teiste Euroopa riikide taustal.

Projekti alaeesmärkideks on:

• Kaardistada Eestis varem läbi viidud projektide SEYLE, WE-STAY ja SUPREME andmete baasil laste ja noorte vaimse tervise olukord Eestis ning vaimse tervise seosed valitud mikro- ja makrokeskkonna indikaatorite, hoiakute, tervise- ja riskikäitumise jm andmebaasides sisalduvate tunnustega
• Hinnata SEYLE, WE-STAY ja SUPREME projektide sekkumisprogrammide mõju ja anda tõenduspõhiseid soovitusi vaimse tervise alaste kooli- ja veebipõhiste sekkumistegevuste kavandamiseks, rakendamiseks ja hindamiseks
• Kaardistada olemasoleva tervisestatistika põhjal vaimse tervise olukorra kliiniline pool
• Levitada erinevatel tasanditel (poliitikakujundajad, teadlased, spetsialistid ja huvigrupid, üldsus) teavet projekti tulemuste kohta nii teaduslikust kui rakenduslikust aspektist
• Anda sisend laste ja noorte vaimse tervise poliitikasuuniste ja tegevuskavade tõenduspõhiseks kujundamiseks Eestis

Projekti lõppraport “Koolinoorte vaimne tervis” on kättesaadav SIIT.

Projekti 20.05.2015 toimunud lõppkonverentsi teesid on kättesaadavad SIIT.

Sotsiaalvaldkonnas kompetentsi tõstmine vaimse tervise ja rahvusvahelise kaitse temaatikast

Läbiviimise aeg: 01.02.2017–31.12.2017
Rahastus: 30 000 EUR
Projektijuht: Merike Sisask
Rahastaja: Sotsiaalministeerium
Projekti elluviija: Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI)

Vägivaldse käitumise etioloogia eks-kaitseväelase poolt toimepandud mõrva- ja suitsiidijuhtumi psühho-sotsiaalse süvaanalüüsi näitel, võimalused preventsiooniks kaitseväe kontekstis ning avalikkuse hoiak kaitseväeteenistusest tulenevate riskitegurite suhtes

Grandihoidja ja projektijuht: Prof Dr Airi Värnik
Läbiviimise aeg: 2008-2009
Rahastaja: Eesti Vabariigi Kaitseministeerium (Grant nr 386/0807)

Kirjeldus: Uurimistöö üldine eesmärk on pakkuda tõenduspõhiseid andmeid vägivaldse (sh suitsidaalse) käitumise ennetamiseks kaitseväes. Töö ala-eesmärgid on: (1) selgitada välja vägivaldse käitumise etioloogia eks-kaitseväelase poolt toimepandud mõrva- ja suitsiidijuhtumi psühho-sotsiaalse süvaanalüüsi näitel; (2) selgitada välja vägivaldse käitumise riski- ja kaitsvad tegurid kaitseväe kontekstis ning analüüsida võimalusi efektiivseks sekkumiseks ja ennetamiseks; (3) analüüsida avalikkuse hoiakut kaitseväeteenistusest tulenevate vägivaldse käitumise riskitegurite suhtes

Eesti taasiseseisvusperioodi suitsiiditrend: Millised on seosed sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja rahvatervise indikaatoritega?

Grandihoidja ja projektijuht: Kairi Kõlves
Läbiviimise aeg: 2007-2009
Rahastaja: Eesti Teadusfond (Grant nr 7132)

Kirjeldus: Projekti põhieesmärk on uurida suitsiidi kui sotsiaalset fenomeni järskude sotsiaalsete muutustega ühiskonnas, mis võiks avada uue teoreetilise lähenemissuuna ja annaks tõenduspõhist materjali preventsiooniks.

Alkoholi roll suitsiidiprotsessis ja suitsidaalse käitumise preventsioonis

Grandihoidja: Prof Dr Airi Värnik
Projektijuht: Kairi Kõlves
Läbiviimise aeg: 2006-2008
Rahastaja: Eesti Teadusfond (Grant nr 6799)

Kirjeldus: Uuringu põhieesmärgid on:

1. Teaduslikust aspektist välja selgitada omavaheline seos (1) alkoholi tarbimise, (2) suitsidaalse käitumise ning (3) teiste suitsiidi riskitegurite vahel Eestis üksikisiku tasandil ja (4) leida suitsiidisurmadest tingitud tervisekaotus rahvastikule ja selle majanduslikud mõjud rahvusvaheliselt võrreldavate metoodikatega ning tutvustada saadud tulemusi eesti ja rahvusvahelistel konverentsidel ja avaldada töö tulemusi rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades.
2. Rakenduslikust aspektist anda tõenduspõhist materjali suitsidaalse käitumise preventsiooni strateegia ja tegevuskava koostamiseks riiklikul tasandil preventiivsete meetmete väljatöötamisel ja täiendamisel nii antud töö raames kui riikliku alkoholipoliitika programmis ja riikliku vaimse tervise programmis, aga ka soovituslikuks juhendmaterjaliks analoogilise ajaloolise taustaga maades.01

Alkohol ja uimastid siirdeühiskonna sotsiaalsete riskiteguritena välditavate surmade ja suitsidaalse käitumise preventsioonis

Grandihoidja: Prof Dr Airi Värnik
Projektijuht: Kairi Kõlves
Läbiviimise aeg: 2003-2005
Rahastaja: Eesti Teadusfond (Grant nr 5349)

Kirjeldus: Uuringu põhieesmärgid on:

1. Teaduslikust aspektist välja selgitada omavaheline seos (1) alkoholi ja narkootikumide tarbimise, (2) rea välditavate surmade ja suitsidaalse käitumise ning (3) makrotasandi sotsiaalsete protsesside vahel Eestis kompleksselt nii ühiskonnas tervikuna kui üksikisiku tasandil rahvusvaheliselt võrreldavate metoodikatega.
2. Rakenduslikust aspektist anda teaduslik alus välditavate surmade ja suitsidaalse käitumise vähendamiseks sihtgrupiti, mis oleks põhjus-tagajärg seoseid arvestavaks baasiks preventiivsete meetmete väljatöötamisel ja täiendamisel nii antud töö raames kui riikliku alkoholipoliitika programmis ja riikliku vaimse tervise programmis, aga ka soovituslikuks juhendmaterjaliks analoogilise ajaloolise taustaga maades.

Suitsiidiohvri lähedaste uuring

Projektijuht: Karmel Saveljev
Läbiviimise aeg: Alates 1999
Rahastajad: Sotsiaalministeeriumi Rahvatervise sihtprogramm, IPM (Karolinska Instituut) 1999.a. suitsiidiohvri leinaja uuringu osas, rakenduslik osa rahastamata

Kirjeldus: Ülalkirjeldatud autopsia uuringu lisana koguti ja analüüsitakse materjal ka suitsiidiohvri leinajate kohta. Lisaks sellele töötab Tartus leinagrupp eesmärgiga saada tõenduspõhist teavet efektiivse leinatöö suhtes. Eesmärgiks on rehabilitatsiooni meetodite väljatöötamine ja juurutamine.

Haapsalu projekt: koolilaste (pre)suitsidaalse käitumise ennetamine

Uuringu disain ja hindamine: Prof Dr Airi Värnik (ERSI)
Projekti teostus: Tiina Kütt (Läänemaa Laste ja Noorte Nõustamiskeskus) ja Ingrid Danilov (Lääne Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond)
Läbiviimise aeg: 2004-2005; 1996-1997
Rahastajad: Eesti Haigekassa, Hasartmängumaksu Nõukogu, Lääne Maavalitsus

Kirjeldus: Projekti eesmärgiks on:

1. vähendada laste ja noorukite (vanus 7-18) depressiooni ja suitsidaalset käitumist
2. tõsta esmatasandi abistajate teadlikkust suitsidaalsest käitumisest ja selle ennetamisest
3. tõsta laste ja noorukite ning nende pereliikmete teadlikkust suitsidaalsest käitumisest ja selle ennetamisest
4. tugevdada laste ja noorukite sotsiaalset võrgustikku ning nõustamis- ja rehabilitatsiooniteenuseid
5. tugevdada laste ja noorukite vaimset tervist ja psühho-sotsiaalse toimetuleku võimet

Marta klubi

Vanurite vaimse tervise edendamise programm